Suuline traditsioon - Rahutused - Baumküla (Paunküla) ja Purdi sõda

Jutusaja olnud mõneteistaastane seakarjus, kui Baumküla ja Purdi mõisus kavatsetud suurem vastuhakkamine. Ka Äivere mehi kutsutud osa võtma. Rahutus tulnud sellepärast, et pole tahetud öösel rehte peksa. Kogumine oli ettenähtud Baumküla mõisa Kose kihelkonda. Kuid eelmisel päeval oldi kavatsuse jälgile saadud – keegi oli mõisnikele üles annud. Siis tulnud Harku Ungern-Sternberg, kes kindral, sõjaväega sinna. Baumküla mehed on karistusehirmuga metsa jooksnud, neid pole säält üldse enam muidu välja saanud kui meelituste ja lubaduste vastu, et neid ei nuhelda. Mõisal olnud kiirel ajal töölisi väga tarvis. Nii jäänudki Baumküla mehed peksmata.
Purdi mehed peksetud läbi. Needki saadud kätte, kästes neid trahteri[sse] küüdi otstarbeks koguda. Sääl siis võetud kinni. Ühes toas on kirjutatud karistuse määr – antavate hoopide arv – ja siis viidud välja. Mõnele antud 120 hoopi. Peksmise vitsad on võetud Anna kabeli (surnuaia) kaskedelt. Kased olnud sellejärele päris paljad – paljad ladvanutid jäänud veel otsa. Pärast peksmist pritsitud suuga üksteise haavadele viina.
Äivere mehed pole hulka tulnud, kuigi kutsuti. Äiveres olnud siis Volter (mõisnik?), see lubanud rehed talgutega peksa. Neid pole ka karistatud.
EKLA, f 199, m 44, 119 (IV-J2) < Paide-Anna khk., Käitsaare - Hilda Kõrge < Otto Tiisfeldt, 80 a. (1930)